Mine sisu juurde

Bad Iburg

Allikas: Vikipeedia
Bad Iburg

Vapp

Pindala: 36,5 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 10 574 (31.12.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 52° 10′ N, 8° 3′ E
Valla asend Osnabrücki kreisis
Loss ja Bennoturm
Iburgi loss ja klooster enne 1752. aastat, Renier Roidkini maal

Bad Iburg (vestfaali murdes Bad Ibig) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Osnabrücki kreisis.

Linna pindala on 36,44 km². 31. detsembril 2017 elas seal 10 599 inimest. Linn asub Teutoburgi metsas, 16 km Osnabrückist lõunas.

Bad Iburgi haldusalasse kuuluvad linn ise ja neli muud paikkonda: Glane, Ostenfelde, Sentrup ja Visbeck.

Kõige olulisem ehitis on Iburgi loss linna kohal. See on kompleks lossist, kus 600 aastat elasid Osnabrücki piiskopid, ja endisest benediktlaste kloostrist.

Sophie Charlotte, esimene Preisi kuninganna, sündis Iburgi lossis

Bad Iburgit on esmamainitud 753. aastal frangi dokumendis. 772. aastal vallutas Frangi kuningas Karl Suur "Iburgi kuningliku lossi" oma peavastaselt, sakside juhilt Widukindilt. Heitluste kestel vahetus omandiõigus frankide ja sakside vahel. Frangi väed vallutasid lossi lõpuks 783. aastal.

Bad Iburgist sai enam kui kohaliku tähtsusega 11. sajandil, kui piiskop Benno I (1052–1067) ehitas uue lossi esimese linnuse varemetele. Ka see loss muutus varemeks, nii et Benno I järglane, piiskop Benno II von Osnabrück (1068–1088) ehitas uue lossi. Ta asutas ka benediktlaste kloostri, esimesed 12 munka tulid Mainzist. Püha Clemensi katoliku kiriku huvitav tunnus on hagioskoop, mis võimaldas leeprahaigetel teenistust väljast vaadata. Piiskop Benno II on maetud kloostri Püha Clemensi kirikusse.

1100. aasta paiku, pärast suurt tulekahju Osnabrückis, sai lossist Osnabrücki piiskoppide elupaik. See periood lõppes, kui Ernst August, Hannoveri kuurvürst & Braunschweig-Lüneburgi hertsog ning protestantlik vürstlik Osnabrücki piiskop ehitas Osnabrückki barokklossi, kuhu tema ja ta perekond 1673. aastal kolisid. Ta lisas väikese protestantliku kiriku Evangelisch-lutherische Schlosskirche Iburgi lossile, seega oli lossi ja kloostri kompleksil 17. sajandist 2 kirikut, protestantlik ja katoliiklik. 1668. aastal sündis Iburgi lossis Sophie Charlotte von Hannover, Ernst Augusti ja tema naise Sophie von der Pfalzi ainus tütar. Temast sai esimene Preisi kuninganna. Eriti oluline on lossi Rittersaal (rüütlite saal). Pseudo-arhitektuurse lae on maalinud Andrea Alovisii.

Kloostri krundil on abt Adolph Hane (1706–1768) ajal Johann Conrad Schlauni kujundatud barokkhoone. Klooster tegutses 1803. aastani, kui see sekulariseeriti Reichsdeputationshauptschluss kaudu.

1534. aastal oli Bad Iburg segatud Münsteri kommuuni, kui kuus anabaptisti püüti teel Münsterist Osnabrückki kinni ja vangistati lossi kaheksanurksesse torni Bennoturm (Benno torn). Neist viis surid piinamise ajal või hukati; kuues vabastati pärast anabaptistide juhi Jan van Leideni plaanide reetmist.

1910. aastal tõi rahvusvahelist tähelepanu tsepeliini LZ7 Deutschland krahh Bad Iburgi lähedal. Õhulaev oli 19. juunil 1910 oma avareisil ja üheksa päeva hiljem oli tsepeliini populariseerimiseks lõbusõidul. Pardal oli 19 ajakirjanikku, nende seas kaks reporterit tuntud Briti ajalehtede juurest. Halva ilma tõttu otsustas meeskond minna Osnabrückki, lennates üle Teutoburgi metsa. Õhulaev kukkus Limbergi mäele 28. juunil 1910 kella 17:00 paiku. Keegi ei saanud vigastada. Pärast krahhi püstitati Limbergi mäele mälestusmärk krahv Ferdinand von Zeppelini portreega, sellel on kirje Trotzdem vorwärts (Edasi siiski).

18. jaanuaril 1962 kukkus Briti kuninglike õhujõudude lennuk Dörenbergi mäele. Mõlemad piloodid hukkusid. Dörenbergis on mälestusmärk õnnetuse mälestuseks.

Bad Iburgis on kolm muuseumit, Schlossmuseum mit Münzkabinett, lossimuuseum, kus on numismaatika osakond, Uhrenmuseum (kellamuuseum) ja Averbecks Speicher, kohaliku ajaloo muuseum endises taluaidas Glanes.

Fleckenskirche St. Nikolaus pärineb 13. sajandist. Katoliku kirik on vanim kodakirik Osnabrücki kreisis.

St. Jakobus der Ältere Glanes püstitati aastatel 1904/1905. Uusgootikas katoliku kirik sisaldab pietàt aastast 1420.

St. Clemens lossikompleksis oli benediktlaste kloostri kirik. Hagioskoop taasavastati.

Evangelische Schlosskirche, mis asub samuti lossikompleksis, on ainus luterlik kirik Bad Iburgis.

Jagdschlösschen

Jagdschlösschen (jahiloss), tuntud ka kui Altes Forsthaus Freudenthal, püstitati 1595. aastal vürstliku piiskopi Philipp Sigismund von Wolfenbütteli poolt.

Schlossmühle, lossiveski, püstitati ka Philipp Sigismundi poolt.

Gografenhof, klassitsistlik hoone, on aastast 1967 raekoda. Kurhaus (kuurort) avati 1967. aastal ja lammutati 2010. aastal pärast suurt kohaliku kogukonna arutelu (piirkond on nüüd haljastatud ja seda kasutatakse peamiselt kohaliku kogukonna üritustes, nagu Schuetzenfest).

Burg Scheventorf on endine vesilinnus, ehitatud 1552. aastal, kuid selle ajalugu algas 14. sajandil. See asub kesklinnast lõunas. Lähedalasunud Schleppenburgis, mis purustati, oli ka vesilinnus.

Skulptuurid

[muuda | muuda lähteteksti]

Bad Iburgis on mitu skulptuuri, mille tegi Hans Gerd Ruwe Osnabrückist. Raekoja juures on kloostri asutaja, piiskop Benno II skulptuur, Große Straßel on Handwerkerbrunnen (käsitööliste purskkaev), ja Glanes on Trommlerbrunnen (trummipoisi purskkaev). Trommlerbrunnen tuletab meelde turuõiguse saamist 1764. aastal.

Sophie Charlotte from Hannover; Queen of Preußen 1705

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]